Monday, December 5, 2011

Koduses nõiaköögis saab ise juuksemaske teha

Brita oli see, kes tahtis, et ma juukseravist kirjutaksin. Peale selle, Tiinal õnnestus oma juukseid pesuvalgendajaga pesta. See postitus ongi nüüd neile.

Pean kohe hoiatama, et minul on juustega ilmselt veidi teistsugune suhe kui inimestel üldiselt. Taustaks võib öelda, et oma keha ma seebi või dušigeeliga ei pese - lihtsalt palja veega, mida lasen vaheldumisi tulla nii külma ja nii kuuma, kui välja kannatan. Juustesse ma liiga kuuma vett ei soovita uhada ning duši võiks kindlasti lõpetada jaheda veega nii juustesse kui kehale.

Kindlasti on palju inimesi, kes mulle vastu vaidlevad või kes lihtsalt ei taha nii teha, aga mina soovitan väga soojalt pesta oma juukseid nii harva kui vähegi võimalik. Viimase kolme nädala keskmine on mul praegu üks kord nädalas. Varem pesin juukseid maksimaalselt kaks korda nädalas.

Mul ei ole ka kunagi olnud harjumust end iga päev pesta - lapsena ei olnud meil lihtsalt sooja vett ja hiljem mulle enam ei meeldinud. Nüüd olen leidnud mitmelt poolt toetust ideele, et tegelikult pole vajagi - kui just porisesse mülkasse ei kuku - ning mida tihedamini end pesta, seda rohkem rasunäärmed pingutavad, et naha loomulikku kaitsekihti taastada. Muidugi on erandeid, nagu palav suvine aeg või mingi aeg kuus või see, et kaenlaaluseid võiks ikka rohkem loputada. Üldiselt leian aga, et vähem on parem.

Samal teemal olles seletan ka, miks ma tavalisi poest ostetud palsameid ei kasuta. Kui väga lihtsustatult kirjeldada, siis kõige levinumad palsamid on sellised, kus silikoon ja muud vastikud tegelased tulevad su juuksekarva peale ja tekitavad petliku tunde, nagu su juuksed oleksid üleni siledad. Pealtpoolt ongi, aga tegelikkuses on need molekulid nii suured ja rasked, et juuksekarvad katkevad selle raskuse all väga kiiresti ja juuksekarv ise on seest tühi ja näljane, ümber tal aga paks kiht läbitungimatut silikooni, mis ka headel asjadel karvani ei lase jõuda.

Leian, et kuna ma oma juukseid nii harva pesen, siis võin endale lubada kas seda raha, et osta täislooduslik juuksepalsam (näiteks Lushist), või aega, et teha see juuksepalsam või -mask ise.



Põhikomponendid, millest ise juustele toitu saab teha, on oliiviõli, mandliõli, kookosõli, mesi, avokaado, banaan, maasikas, majonees ja muna. Peab ka mainima, et juukseid on võimalik tavalise šampooni asemel pesta soodaga, õllega, juuretiseleivaga, äädikaga ja, kui tahad juukseid heledamaks pleegitada, siis sidrunimahlaga. Olenevalt juuksetüübist ja soovitud tulemusest võib üks ja sama asi olla muidugi nii šampooni kui palsami asendaja, näiteks muna. Muna puhul tuleb samas meeles pidada, et liiga sooja veega ei saa teda välja loputada, muidu juhtub temaga sama, mis panni peal.

Toon ära kaks juuksemaski retsepti, mida olen ka ise proovinud.

Magus kassiokse välimusega, ent süljenäärmeid ergutav banaani-avokaado juuksemask

Vaja on banaani ja avokaadot. Mõlemast tuleb tegelikult kasutada vaid poolt.


Hea on, kui saab kasutada blenderit või muud säärast. Mina avastasin näiteks, et mu uue (vana) köögikombaini juhe jäi Tartusse, seega miksisin ma maski kokku käsitsi.


Lõpuks, pärast hoolikat kahvli ja sõrmedega (kätele oli ka hea, muide) mudimist, oli tulemus selline:


Joosep ütles, et see näeb välja nagu kassiokse, sellest ka tema armas nimi.

Pähe oli teda üsna kerge määrida, sest ta ei voolanud eriti ja läks üleni... sisse. Ei jäänud üle miskit ja tundus, et oleks võinud juurde lisada küll. Juustes hoidsin teda toidukile all 40 minutit - selle aja jooksul sai ära vaadata ühe osa mingit Joosepi uut õudussarja, mis oli küllalt häiriv.

Välja loputades märkasin, et juuksed ei olnud ei sellised, nagu pärast lihtsat peapesu, ega ka sellised, nagu pärast palsamit. Siledust ja libedust ei olnud eriti, samas ei olnud juuksed ka takused. Hoopis... rasked ja tugevad tundusid. Kui juustel oleks lihased, siis see oleks nende valgupulber. Hea lõhn ka pealekauba, kuigi mitte eriti tugevalt.

Teine mask on

Vaid jaheda veega kasutatav oliivi-koogelmoogeli juuksemask

Vaja on oliiviõli, mett ja muna.


Reegel on: üks, üks, üks. Ühe muna kohta üks supilusikatäis õli ja sama palju mett. Ülipikkade juuste puhul kõike kaks korda rohkem.


Seda oli võrdlemisi lihtsam kokku kloppida kui avokaadot ja banaani, ent see mulje oli petlik. Oma kogemusest võin nüüd öelda, et mõttekam on kasutada vedelat mett - kui ei ole just eriti head mikserit vms. Minuga juhtus seekord nii, et meekristallid jäid juustesse kinni ja neid pidi sealt pikalt välja loputama ja hiljem pisut ka välja kammima.


Ristitud sai ta oma välimuse järgi ja veel kord tuletan meelde, et muna sisaldavat juuksemaski ei saa liiga sooja veega välja loputada -  ta lihtsalt ei tule. Koalguleeruma oli vist see sõna, mis tähendab seda, et valk muudab oma struktuuri või midagi taolist. Kuumuse mõjul siis.

Raske oli teda peale kanda - jube vedel. Ent samamoodi, nagu eelminegi, ei voolanud ta juustest välja, kui ta juba seal oli. Sama lugu - 40 minutit. Oliiviõli pani juuksed rohkem läikima kui banaan ja avokaado, pisut andis ka seda musklilise ja tugeva juukse efekti. Peamine, mida aga märkasin, oli selline huvitav kuma. Oliiviõli pani läikima, aga mitte... sädelema. Helendama pigem. Huvitav. Lõhn ei ole aga nii hea, nagu banaani-avokaado puhul.


2 comments:

  1. musklilised juuksed, chuck norris style

    ReplyDelete
  2. Juuksemask paneb omale pähe Chuck Norrist.

    ReplyDelete