Koduses nõiaköögis saab ise juuksemaske teha

Brita oli see, kes tahtis, et ma juukseravist kirjutaksin. Peale selle, Tiinal õnnestus oma juukseid pesuvalgendajaga pesta. See postitus ongi nüüd neile.

Pean kohe hoiatama, et minul on juustega ilmselt veidi teistsugune suhe kui inimestel üldiselt. Taustaks võib öelda, et oma keha ma seebi või dušigeeliga ei pese - lihtsalt palja veega, mida lasen vaheldumisi tulla nii külma ja nii kuuma, kui välja kannatan. Juustesse ma liiga kuuma vett ei soovita uhada ning duši võiks kindlasti lõpetada jaheda veega nii juustesse kui kehale.

Kindlasti on palju inimesi, kes mulle vastu vaidlevad või kes lihtsalt ei taha nii teha, aga mina soovitan väga soojalt pesta oma juukseid nii harva kui vähegi võimalik. Viimase kolme nädala keskmine on mul praegu üks kord nädalas. Varem pesin juukseid maksimaalselt kaks korda nädalas.

Mul ei ole ka kunagi olnud harjumust end iga päev pesta - lapsena ei olnud meil lihtsalt sooja vett ja hiljem mulle enam ei meeldinud. Nüüd olen leidnud mitmelt poolt toetust ideele, et tegelikult pole vajagi - kui just porisesse mülkasse ei kuku - ning mida tihedamini end pesta, seda rohkem rasunäärmed pingutavad, et naha loomulikku kaitsekihti taastada. Muidugi on erandeid, nagu palav suvine aeg või mingi aeg kuus või see, et kaenlaaluseid võiks ikka rohkem loputada. Üldiselt leian aga, et vähem on parem.

Samal teemal olles seletan ka, miks ma tavalisi poest ostetud palsameid ei kasuta. Kui väga lihtsustatult kirjeldada, siis kõige levinumad palsamid on sellised, kus silikoon ja muud vastikud tegelased tulevad su juuksekarva peale ja tekitavad petliku tunde, nagu su juuksed oleksid üleni siledad. Pealtpoolt ongi, aga tegelikkuses on need molekulid nii suured ja rasked, et juuksekarvad katkevad selle raskuse all väga kiiresti ja juuksekarv ise on seest tühi ja näljane, ümber tal aga paks kiht läbitungimatut silikooni, mis ka headel asjadel karvani ei lase jõuda.

Leian, et kuna ma oma juukseid nii harva pesen, siis võin endale lubada kas seda raha, et osta täislooduslik juuksepalsam (näiteks Lushist), või aega, et teha see juuksepalsam või -mask ise.

Põhikomponendid, millest ise juustele toitu saab teha, on oliiviõli, mandliõli, kookosõli, mesi, avokaado, banaan, maasikas, majonees ja muna. Peab ka mainima, et juukseid on võimalik tavalise šampooni asemel pesta soodaga, õllega, juuretiseleivaga, äädikaga ja, kui tahad juukseid heledamaks pleegitada, siis sidrunimahlaga. Olenevalt juuksetüübist ja soovitud tulemusest võib üks ja sama asi olla muidugi nii šampooni kui palsami asendaja, näiteks muna. Muna puhul tuleb samas meeles pidada, et liiga sooja veega ei saa teda välja loputada, muidu juhtub temaga sama, mis panni peal.

Toon ära kaks juuksemaski retsepti, mida olen ka ise proovinud.

Magus kassiokse välimusega, ent süljenäärmeid ergutav banaani-avokaado juuksemask

Vaja on banaani ja avokaadot. Mõlemast tuleb tegelikult kasutada vaid poolt.

Hea on, kui saab kasutada blenderit või muud säärast. Mina avastasin näiteks, et mu uue (vana) köögikombaini juhe jäi Tartusse, seega miksisin ma maski kokku käsitsi.

Lõpuks, pärast hoolikat kahvli ja sõrmedega (kätele oli ka hea, muide) mudimist, oli tulemus selline:

Joosep ütles, et see näeb välja nagu kassiokse, sellest ka tema armas nimi.

Pähe oli teda üsna kerge määrida, sest ta ei voolanud eriti ja läks üleni... sisse. Ei jäänud üle miskit ja tundus, et oleks võinud juurde lisada küll. Juustes hoidsin teda toidukile all 40 minutit - selle aja jooksul sai ära vaadata ühe osa mingit Joosepi uut õudussarja, mis oli küllalt häiriv.

Välja loputades märkasin, et juuksed ei olnud ei sellised, nagu pärast lihtsat peapesu, ega ka sellised, nagu pärast palsamit. Siledust ja libedust ei olnud eriti, samas ei olnud juuksed ka takused. Hoopis... rasked ja tugevad tundusid. Kui juustel oleks lihased, siis see oleks nende valgupulber. Hea lõhn ka pealekauba, kuigi mitte eriti tugevalt.

Teine mask on

Vaid jaheda veega kasutatav oliivi-koogelmoogeli juuksemask

Vaja on oliiviõli, mett ja muna.

Reegel on: üks, üks, üks. Ühe muna kohta üks supilusikatäis õli ja sama palju mett. Ülipikkade juuste puhul kõike kaks korda rohkem.

Seda oli võrdlemisi lihtsam kokku kloppida kui avokaadot ja banaani, ent see mulje oli petlik. Oma kogemusest võin nüüd öelda, et mõttekam on kasutada vedelat mett - kui ei ole just eriti head mikserit vms. Minuga juhtus seekord nii, et meekristallid jäid juustesse kinni ja neid pidi sealt pikalt välja loputama ja hiljem pisut ka välja kammima.

Ristitud sai ta oma välimuse järgi ja veel kord tuletan meelde, et muna sisaldavat juuksemaski ei saa liiga sooja veega välja loputada -  ta lihtsalt ei tule. Koalguleeruma oli vist see sõna, mis tähendab seda, et valk muudab oma struktuuri või midagi taolist. Kuumuse mõjul siis.

Raske oli teda peale kanda - jube vedel. Ent samamoodi, nagu eelminegi, ei voolanud ta juustest välja, kui ta juba seal oli. Sama lugu - 40 minutit. Oliiviõli pani juuksed rohkem läikima kui banaan ja avokaado, pisut andis ka seda musklilise ja tugeva juukse efekti. Peamine, mida aga märkasin, oli selline huvitav kuma. Oliiviõli pani läikima, aga mitte... sädelema. Helendama pigem. Huvitav. Lõhn ei ole aga nii hea, nagu banaani-avokaado puhul.

ÜLEVAADE: Make Up Store Cake Eyeliner

Mis see on?

Silmalainer kuival/paakunul/kontsentreeritud kujul. Kasutamiseks tuleb lahjendada veega või meigimeediumiga.

 

Mis nad ise ütlevad?

Tekst ja pildid Make Up Store'i kodulehelt:

Eyeliner in compact texture. It is applied with a thin eyeliner brush. The intensity of the line depends on the amount of liquid used. Cake Eyeliner is often considered easier to use than regular liquid eyeliners. Mix your Eyeliner with Mixing Liquid for a waterproof composite.

 

Poes nad mulle Mixing Mediumist ei rääkinud, aga ma eeldan, et sarnaselt maalikunstiga on tegu meediumiga meikimiseks. Meedium on siis vedelik, mis annab värvile teise väljanägemise - on matistavaid, läiget andvaid, söövitanud efekti meediumeid jne. Meigimeediumeid kasutatakse tavaliselt puhta pigmendipuru peale kandmiseks või, nagu siin, veekindluse lisamiseks.

Küll aga soovitati poes kasutada nende enda pintslit Angled Eyeliner Brush, mis kannab numbrit 113 ja on väga peenike, täpne ja mugavuse huvides murtud otsaga.

Kodulehelt võib leida ka pruuni ja valge laineri, ent poes olen mina näinud vaid musta.

Mida mina arvan?

Eestis ei müüda eriti silmalainereid - veel mõned aastad tagasi leidsin suure otsimise peale vaid Artdeco oma, mis maksis umbes 130 krooni, ja Nivea oma, mis oli vaid pisut odavam. Mõlemad olid päris korralikud, ent Artdeco oma kippus silma limaskestale liiga lähedale sattudes kipitust tekitama. Mõlemad said otsa paari kuuga.

Make Up Store'i Cake Eyeliner maksab kodulehe järgi 14 eurot, mina sain selle aga klubiõhtul viiendiku võrra odavamalt. Isegi soodustusega on ta seega kallim kui Artdeco vedel lainer. Peale selle, et Make Up Store'i oma pole mu silmi kipitama pannud, tuleb ta tegelikult lõppkokkuvõttes odavam.

Miks?

See ongi selle laineri põhiline boonus, et seda jätkub... igaveseks? Kümneks aastaks? Oleneb muidugi, kui tihti kasutada, aga üliülikaua igal juhul. Esiteks, ta ei kuiva ära, sest ta on juba kuiv. Teiseks, väga väike kogus seda praktiliselt puhast pigmenti lahjendatuna veega suudab teha väga pika joone. Kolmandaks, selles karbis on seda laineri kohta ülipalju: ta on eriliselt must, mitte mingi lahja lurr, ja pressitud kokku nii, et natuke veel ja ongi teemant valmis. Hästi tihe siis.

Make Up Store'i asjad ongi üsna veidra, võib ka öelda, et unikaalse konsistentsiga. Selle laineri puhul näiteks käib asi nii, et kastad pintsli vette ja siis hõõrud seda pisut laineritüki peal. Nii saad oma pintslile oma äranägemise järgi vesisema või rammusama pasta. Samal ajal aga kaovad veejäljed laineri enda pealt sekunditega - ma ei saa aru, kas see aurustub või läheb talle sisse. Viimasel juhul on tegu maailma parima käsnaga. Igal juhul kuivab ta hästi kiiresti kohe ära - ei jää selliseid märjemaid plögaseid kohti.

Halb ongi see, et kasutamine on ebamugavam kui tavalise laineri puhul - väike topsike veega peab kõrval olema. Teine asi, mis mulle Make Up Store'i puhul veel ei meeldi, on see, et nendel potsikutel on raske vahet teha. Mul on lisaks sellele lainerile ka punasepeitja ja sinisepeitja - Easy Cover Red punetuse jaoks ja Easy Cover Blue tumedatele silmaalustele - ning kõik need karbikesed on ühesugused. Ma mõtlen vast varsti mingi süsteemi välja pisikeste kleepsukestega vms.

Kokkuvõttes on Cake Eyeliner väga hea potsik sellele, kes lainerit palju kasutab ning kes on nõus korra selle soolase hinna välja käima ja pärast veega mässama. Seda, et ta kiiresti otsa saaks, kartma ei pea, ning vähemalt minu silmade vastu on ta õrn olnud. Laiali pole ka läinud ja viimased nädalad on olnud sellised tihkumise-nutu-vihmased.

Muide, pintsel on ka päris hea. Karvu pole ajanud, kuju pole muutnud, hästi kontrollitav. Seda ei julge aga küll öelda, et väiksema hinna (maksis vist 9 eurot, mina sain 20% alla) eest sama head või isegi paremat ei saa. Kui aga on kindla peale minek, siis selle laineri jaoks ta ongi mõeldud.

On põhjust virisemiseks

See oli veidi rohkem kui nädal aega tagasi, mil ma ostsin ühe vidina, mida olin igatsenud juba mitmetel kiiretel tööleruttamise hetkedel. Kuivšampoon - olin kuulnud ja lugenud, et jube hea, kui on kusagil selline pudelike olemas, juhuks, kui oled plaaninud hommikul duši all ära käia ja siis magad sisse ja juuksed näevad rõvedad välja.

Mina, muide, ei pese oma juukseid eriti tihti, seega ei muutu nad ka kiiresti mustaks. 

Ent siiski.

Oli mingit muud asja kaubamajja ja nägin, et üks üsna viisakas bränd nimega Syoss oli seal oma allahinnatud kuiva šampooniga esindatud. Ostsin ära. 

Kodus proovisin sutsu ja töötas küll, aga siis see spreikork jäi visisema. Kiskusin pealt ära ja panin õrnalt uuesti tagasi. Ja siis suskasin ta kuskile ära. 

Eelmisel nädalal oli mul külalisi ja tegemist ja oligi hetk, mil leidsin, et nüüd kulub kuiv šampoon marjaks ära.

Ja pudel oli tühi.

Eile viisin tagasi. Täpselt selle mõttega, et isegi, kui ma uut asemele ei saa või raha tagasi, siis ma vähemalt olen teatanud, et nii ei saa ikka küll. Ostukeskuste ja omahinnast kümme korda kallimate asjade mõte ongi see, et ma ei pea teda ise kodus kokku keevitama - ma tean, kust seda saada, mida ma tahan, ma ei pea oma aega või mõtteid sellele kulutama, igaüks teeb seda, mida ta oskab ja raha käib käest kätte ja kapitalismus jne. Ühesõnaga, kui ma juba ostan kuskilt kohast (kus ma maksan kinni ka hea asukoha ja kutsuva sisekujunduse) mingi asja, siis ma leian, et ma ei pea enam mõtlema selle peale, et miks see ei tööta.

Lasti mingeid pabereid täita, tšeki number ja ostu kuupäev ja tootekood ja kõik pidi kirja minema koos põhjaliku seletusega sellest, mis juhtus. "Kahe nädala pärast võetakse Teiega ühendust."

Teine üsna leim asi juhtus täna, mil mu postkasti potsatas teade, et pean USA-st eBay kaudu ostetud puudrile veel 13 eurot otsa maksma.

Tallinna Kaubamaja on Eestis ainuke koht, kus MACi müüakse. Seal maksab see üsnagi kuulus puuder 26 eurot. Mina sain kaks tükki soodustusega - ja oli küll õige värk - internetist nii, et ühe puudri hinnaks kujunes koos saatmistasuga 22 dollarit. Dollari ja euro kurss on ju ka minu kasuks. Pealegi, tahtsin teist Aedile jõuludeks kinkida.

Ja nüüd, lubage tsiteerida:

"Tollimise andmed: IMPORDIMAKS 8,38 eurot + TEENUSTASU 4,85 eurot"

Teenustasu? Päriselt? See on küll teenus, mida ma soovisin - võtke mult raha võtmise eest veel raha. 

Kokkuvõttes, säästsin ikkagi vist paar eurot, aga koos mitmekuuse ootamisega ja sellega, kui mõruks selline asi meele teeb, ostan järgmine kord MACi Tallinna Kaubamaja ilumaailmast. Ei anna riigile raha, vaid hoopis korporatsioonile. Sest ma ei saa aru, miks selline tollimaks. Seaduses ilmselt üleni loogiline, aga kui ta minu ellu rakendus, siis ei tundu enam nii tore ega arusaadav.

Tumedus, heledus - kõrgemad põsesarnad ja saledam nägu

Nagu lubatud, hankisin omale nädalavahetusel näo, keda mökerdada - Triin ei saanud, nii et piltidel on hoopis Riin.

Meik, mille põhikomponente ma praegu tutvustan, on näiteks Kim Kardashiani igapäevajumestus:

Tema meik on tegelikult lollikindel - lisaks kontuurimisele ka suitsusilm. Samas, mõlemaid on tema meigikunstnik teinud üsna jõuliselt. Nendele, kes iga päev punasel vaibal ei patseeri, soovitaks küll paar kraadi vähemaks võtta.

Kuna kontuurimine (aidake parema sõnaga!) tuleb pärast põhja tegemist, siis kõigepealt selline pilt, kus Riin on vaid jumestuskreemi ja vähese kulmuvärviga:

Pärast valguste, varjude ja põsepuna lisamist ka üks pilt: 

Mis siin siis juhtus? Põhiline on see, et need osad põskedel, mis põskede sisseimemisel lohku lähevad, on kaetud õrnalt tumendava puudriga. Seejuures peab meeles pidama, et alustada võiks kõrva juurest ning just sinna ka julgemalt värvi panna, ettepoole tulles jääb värvi vähemaks. Ja kindlasti tuleb hajutada - vastasel juhul on näol pärast kaks paksu triipu. Ka lauba külgedele võib tumedat puudrit panna, ent kindlasti vähem ning juuksepiiri sisse tuleb tumedus ära hajutada. Kui on vajadus nina optiliselt kitsamaks teha, siis ka seda saab kontuurimisega teha.

Tumeduspuuder ei saa olla sätendav päiksepuuder, sest sädelus ja sära on see, mis töötab risti vastu kontuurimise taotlusele teha nägu kitsamaks - heledused ja sädelused teevad optiliselt suuremaks. Ainsad, mida saan praegu soovitada, on Narsi Laguna ja E.L.F-i contour and blush duo. Ka Benefitil ja Lumenel on vastavad tooted olemas, aga ma pole neid proovinud.

Teine asi, mis kontuurimisega kaasas käib, on heleduste lisamine sinna, kuhu valgus loomulikult langeb. Peaasjalikult siis põsesarnadele ning huulte lopsakama ilme jaoks ka ülahuule kohale. Kui lõug on raskepärane või silmad tunduvad väiksed vms, siis hajutada valgus silmade alt meelekohtade poole.

Heleduseks sobib kas matt või kerge sädelusega hele lauvärv või selleks mõeldud helenduspuuder, näiteks Narsi Albatross.

Kolmandaks - põsepuna. Põsepuna lisada nii vähe, kui võimalik ja nii, et ta sulataks omavahel põskedele lisatud heleduse ja tumeduse kokku. Samal ajal tuleb jälgida, et puna ei satuks ninale liiga lähedale - värvi rohkem pigem näo väliskülgedele ja sissepoole liikudes võiks ta hajuda.

Põsepuna võib olla kas ruuž või lauvärv või laiali aetud huulepulk või kreemjas põsepuna  või multipulk vms. Igasuguseid variante on.

Silmameigi tegin Riinule üsna minimaalse, huultel on hele läige ja kulmud on ka värvitud, ent põhirõhk selle meigi puhul on just nimelt heledus, tumedus, põsepuna ehk valgus, vari, värv :)

Üks pilt külje pealt ka, siis on kõigest paremini aru saada:

Puust ja punaseks ka:

Ma loodan, et Riin annab andeks, et ma ta niimoodi ära sodisin. Ja ma loodan, et see oli kellelegi abiks.

ÜLEVAADE: Nars Laguna

 

Suurem osa teist vast teab, mis asi on päikesepuuder. Nars Laguna on neist kõige kuulsam ja ometi, kuigi ta on põhimõtteliselt ka päikesepuuder, leian ma, et see nimetus seda puudrit ei vääri. Päikesepuuder on tavaliselt selline sätendav pronksjas pudi, mida paljud pintseldavad omale üle kogu näo. Nars Laguna on aga peaaegu matt ning seetõttu ülimenukas toode, mida kasutatakse tavaliselt näo... jah, ma pean ilmselt tegema eraldi postituse meiki puudutava sõnavara osas. Inglise keeles on väljendi nimi contouring ning eesti keelde on ta tulnud üsna vaimuvaeselt kontuurimisena. Kuna ma võõrsõnu aga tahan vältida, siis ütleme nii, et see on puuder, millega lisada oma näole varjusid, et tekitada illusiooni kõrgematest põsesarnadest, saledemast näost, teravamast lõuajoonest. Ma ei suuda otsustada, kas ta võiks siis olla jumepuuder või tumepuuder või varjupuru vms.

Kuigi Eestis selliseid asju eriti ei müüda - eesti naise meik on tavaliselt huulepulk ja ripsmetušš - on mujal maailmas taolise otstarbega tooteid poodides palju. Ka Nars pole siia (veel) jõudnud, nii et tellisin ta Ebayst. Kuigi sain ta tegelikult odavamalt (27 eurot) kui ta Ühendriikide Sephorades ja Ultades müügil on (35 eurot), on ta siiski kõigist asjadest, mis mu meigikogus on, kõige kallim.

 

 

Mida nad siis lubavad? Tekst võetud Narsi kodulehelt:

Diffused powder with golden shimmer to create an all-over warmth and contour for the entire face.Bronzing Powder creates a natural looking glow which enhances or creates the look of tanned skin.

• Fills in lines and pores for smoother looking skin
• Sheer color enhances or creates the look of tanned skin
• Subtle shimmer adds glow
• Imperceptible finish ideal for all skin tones

Mida mina arvan?

Kuldset sätendust on tal karbis rohkem kui naha peal, mis on hea. Ja peab tunnistama, et sobib tõesti kõigile nahatoonidele - selline keskmine peaaegu matt pruun, mis pole ei sooja ega külma tooni. Võib-olla pigem sooja, aga seda ka tänu pisikesele kuldsele purule, mis nahale tegelikult ei jõua.

Kuna mul endal kipub olema kuivapoolne nahk, eriti põskedel, siis olen igasuguste puudrite suhtes umbusklik - need sobivad paremini neile, kelle poorid rohkem niiskust toodavad. Nars Laguna on aga nii peeneks jahuks tehtud, et mingit kriidisust või triipe või ebaühtlust temaga ei saa ka siis, kui väga proovida.

Kaks asja on siiski, millega ma rahul pole: Eestis ei müüda ja kallis on ka. Olen üsna kindel, et  isegi kui Nars Eestisse kunagi jõuab, siis saab 35 eurost vähemalt 40 kui mitte rohkem.

Muide, karp on tal ka pisut ebaharilik - kuidagi kummine, ei ole tavaline plastmass. Mõnus käes hoida, aga igasugune mustus jääb kergesti külge. Räägitakse ka, et päikse kätte ei tohi jätta, muidu hakkab see karp sulama või muutub pehmeks vms.

 

Mul on kavas teha mõned postitused n-ö meigi põhiteadmistest nagu suitsusilm, punased huuled ja näole varjude ja heleduse lisamine. Viimast saan teostada sel laupäeval, Triin juba lubas mulle modelliks olla.

Ja see on Aedi käsi, mitte minu oma. Mina olen palju kollasem.

Tüdrukud läksid Halloweenile

 

Aedist sai ronk, Triin Tasujast transvestiit, Erikale tegime asjaolusid arvestades tagasihoidlikud ämblikuvõrgusilmad ja Riinust sai suure taguotsaga neegrinaine.

Halloween on tulekul

Kes tahab mida? Need siin on 2009. aastal Maci välja pakutud variandid, kui keegi soovib, siis teeme järele.

Limonaadimask suhkrust ja sidrunist

Minu lemmik isetehtud näomask.

Kõik on väga lihtne, vaja on sidrunit ja paari supilusikatäit suhkrut:

 

Tervet sidrunit pole tegelikult vaja, piisab poolest. Teine pool pista lõikudena tee sisse. Esimene aga pigista väikse anuma sisse tühjaks. Sidrunimahlale lisa suhkur ja ongi valmis.

Maski hoia peal... nii kaua kui tahad, aga soovituslikult 5-10 minutit. Enne maha pesemist on rangelt kohustuslik nägu koorida ja hõõruda ja masseerida. See on hea nahaalusele vereringele ning boonusena saab lahti ketendavatest vanadest naharakkudest, mida kõiki, muide, silmaga ei näegi.

Või noh, siis näed, kui oled neist lahti saanud ja nahk üleni särab, kumab, hingab ja helendab.

PS! Kui möksi suhu satub, siis saad aru, miks ma nimetan seda limonaadimaskiks :)

ÜLEVAADE: Avon Calming Effects

See oli umbes kuu aega tagasi kui Tea mulle järjekordse kataloogi pihku pistis ja nüüdseks olen Avoni Calming Effects jumestuskreemi paar nädalat kasutanud. Ma ei olnud varem ühtki Avoni jumestuskreemi tellinud, kuna olin ausalt öeldes üsna skeptiline, sest jumestuskreem on üks asju meigimaailmas, kus tendents, et rohkema raha eest saab parema asja, on pigem reegel.

Avoni puhul on nende n-ö keskmiste (mitte teismeliste Color Trend sarja ja ka mitte fääntsumad vananemisvastased) jumestuskreemide eest tavaline taks 6.30, mille kohta kataloog küll alati ütleb, et tegu on allahindlusega. Seekord oli Calming Effects aga 5.30 ja mõtleks, kui palju on üks euro kroonides!

Mida nad siis lubavad? Avoni kodulehelt:

Gentle creamy foundation refreshes the appearance of stressed skin and helps give a natural, dewy look. Vitamin enriched. Dermatologically tested. UVA and UVB protection. Enriched with a vitamin complex, aloe and lavender. 30ml

Mida mina arvan?

Sõrmede vahel tundub ta hetkeks kuidagi kilejas, aga nahale on hea kanda ja sulandub ta hästi. Kui veidigi vaeva näha, siis vastikuid triipe ei jäta ja laseb nahal hingata. Matti tulemust sellega ei saa ja eriti tugevalt ta ei kata ka - väheselt kuni keskmiselt pigem ning kerge kuma, mõne jaoks isegi soovimatu läige, käib sellega kaasas. Päeva jooksul ta vähemalt minu nahal värvi ei muuda ja oma mobiililt pole ma jumestuskreemi jälgi ka leidnud, kuigi pole teda puudriga viimistlenud. Ei oska öelda, kuidas ta akne ja punnide peal käitub, sest neid pole mul juunikuust saadik olnud (tänu ühele/mitmele teisele Avoni tootele, millest kindlasti kunagi ka kirjutan). Mulle tundub, et tegemist on odavamale jumestuskreemile tüüpiliselt sellisega, mis ongi mõeldud sõrmedega peale kandmiseks, sest sõrmede ja naha vahel soojenemisega muutub ta kergemini sulanduvaks. Suurem osa kallimaid jumestuskreeme, muide, tahavad spetsiaalset pintslit, aga sellestki teinekord pikemalt.

Pudel on klaasist ja võrdlemisi raske. Seni ei ole ta mul katki läinud ja ma pole temaga üliettevaatlikult ringi käinud. Jumestuskreem ise tuleb läbi pumba ja korraga õige vähe - mina pumpan vähemalt neli korda, et vajalikku kogust saada. Kuigi klaaspudel tundub üleni luksuslik, näen juba ette seda, kuidas ta mul otsa saab ja minul on ju vaja iga viimne kui tilk kätte saada. Siis hoian teda ilmselt öö läbi tagurpidi, sellal kui plasttuubi lõikaksin lihtsalt katki.

Avoni puhul peab meeles pidama, et õige värvi leidmine võib olla keeruline, kuna kataloogis toodud näidised ei vasta alati tegelikkusele. Kui sellele möginale midagi ette heita, siis ehk seda, et värvivalik on võrdlemisi kitsas - eestikeelses kataloogis vaid viis erinevat tooni. Mina valisin tooni nimega Nude, sest tavaliselt on see ka teiste jumestuskreemide puhul minu toon ja see oli heledatest kõige kollakam/kollastest kõige heledam. Tundub, et hoolimata ahtast toonivalikust läks mul enam-vähem täppi:

Tavaliselt lisatakse jumestuskreemi arvustuse/ülevaate puhul ka pilt oma käeseljast või randmest, millele on vastavat möksi siis pandud. Leian, et lisaks sellele oleks kohane ka jumestuskreem kantuna valgele paberile, sest esiteks - minu käsi on ju minu värvi. Teiseks, ideaalset valgustust ma kindlasti oma kodus ei saavuta ja isegi, kui, siis ekraanid on ikkagi kõik erinevate värviseadistustega. Nii et kui valge paber tundub su ekraanil sinakas või kollakas, siis on jumestuskreem tegelikkuses vastavalt kollakam või sinakam.

Kokkuvõtteks võib öelda, et täitsa hea, eriti oma hinna kohta. Rahustav toime on tal nii palju küll, et minu tundlikule nahale ta vastik ei tundu ja nahka ei ummista. Soovitan neile, kellel on kuivem või tuhmivõitu nahk ning kes tahavad oma nahatooni lihtsalt ühtlustada, aga mitte punne peita. Kuna ta sisaldab aga päiksekaitsefaktorit, siis fotode peal võib ta tegelikkusest pisut rohkem peegelduda (ülemisel pildil on seda ka näha) - ning ta läigib/kumab pisut juba isegi.

Kersti Heinloo on täiesti erinev ajakirjades Mood ja Eesti Naine

Lihtsalt selleks, et näidata, kui palju meik inimese välimust võib muuta, otsustasin ära tuua ühe inimese kaks erinevat jumestust oktoobrikuu ajakirjadest. Kersti Heinloo lasi endale meiki teha nii Moel, kus teda tuunis Pupa jumestuskunstnik Giorgio Forgani, kui Eesti Naisel, kus meigikunstnikuks oli Aune Jõeleht. Forgani kasutas loomulikult Pupat, Jõeleht lasi käiku aga Artdeco selle sügise ja püsisarja. Kuna mõlemad ajakirjad ilmusid oktoobris, võib vist julgelt väita, et näitlejanna Heinloo välimus ei ole kahe pildistamise vahelise aja jooksul väga palju muutunud, ehkki mulle tundub, et ajakirjas Mood on tema juuksed pisut erksamad punased, mis aga võib olla ka - vähemalt osaliselt  - valgustuse trikk.

Mood oli Kersti Heinloost teinud terve fotode sarja, aga valisin just selle leheküljelt 35 ning lõikasin seda ka pisut, et võrdlusmoment oleks täpsem (foto: Laura Kallasvee):

Eesti Naine seevastu oli ette võtnud lisaks Heinloole veel kaks kuulsat Eesti naist, nimelt Heidy Purga ja Karolin Kuusiku. Kõigile said tehtud üsna tagasihoidlikud meigid, Heinloole leheküljel  84 neist isegi kõige julgem (foto: Kristjan Lepp):

 

Esimene asi, mis tuleb ära märkida, on taotletud õhustik ja valgustus. Moe versioon Heinloost on kahtlemata julgem, ent Eesti Naine pildistas näitlejannat jällegi palju loomulikumas valguses ja päris lähedalt - asjaolu, mis igasuguse jumestuse apsakad kohe reetlikult paljastab. Minule isiklikult meeldib Forgani tehtud meik rohkem, sest see on sarnane sellega, mida ka ise eelistan õhtuti väljas käies kanda. Jõelehel õnnestus aga valida Heinloole ülihästi sobiv jumestuskreem nii värvi kui fotol käitumise poolest - see ei näe maski moodi välja, oma nahk tundub selle all ilusti hingavat. Forgani valitud PUPA Ultra Smoothing Foundation on ka kindlasti hea toode, aga kogu selle sessiooni valgustus on nii punane ja oranž ja kollane ja öise linna elektrivalgus, et tegelikult selle järgi jumestuskreemi kohta eriti midagi öelda ei saa.

Saan aru ka sellest, et Eesti Naine püüdiski teha sellist igapäevast, tagasihoidlikku, kantavat meiki. Samas aga - Kersti Heinloo on näitleja. Kas on veel dramaatilisemat elukutset, sõna otseses mõttes? Selles mõttes tunnen, et Forgani meik oli kuidagi rohkem tema elukutset ja avalikku arvamust arvestav, kuigi näitlejanna ehk igapäevaselt üleüldse meiki ei kannagi. Muidugi tuleb arvestada ka kahe ajakirja veidi erineva sihtauditooriumi ja loodava kuvandiga, ent ma ei usu, et nad vähemalt jumestuste vallas nii väga tegelikult peavad erinema.

Veel üks erinevus: Mood on Kersti Heinloo huuled palju lopsakamaks joonistanud, Eesti Naise jumestus jätab minu jaoks mulje, nagu huulepliiatsit ei olekski kasutatud, kuigi kasutatud asjade nimekirjas pildi all on veekindel huulepliiats kirjas.

Mulle jubedalt kohe meeldib ka, et Forgani tegi Heinloo kulmud punakaks nagu ta juuksed - ja näitas, kuidas selline jõulisem silmameik ei pea alati käima koos tumepruuni või musta kulmuga. Mulle tundub, et kulmudel on kasutatud Pupa lauvärve, kuigi ajakirjas ära toodud toodete nimekirjast see tegelikult ei selgu. Lihtsalt sellised mõnusad ja lopsakad, 2/3 tihedad ja 1/3 õhemad, mulle väga meeldivad.

Mida mina oleksin teinud teisiti?

Esimese kivi viskan ikkagi Forgani kapsaaeda. Mis värk selle põsepunaga on? Ei ole asi ainult selles pildis, teistel on asi samasugune, kui mitte hullem. Huuled on üsna tumedad, silmad kindlasti ka - kas põsepuna peab siis nii silmatorkav olema? Õige koha peal küll, aga mina oleks sutsu rohkem ta ära hajutanud ja värv... võib-olla on asi jälle valgustuses, aga sellega oleks ju pidanud arvestama. See värv on kuidagi kollane. Suure tõenäosusega püüdis ta tekitada esiletõste helendust/highlight'i, mis aga minu hinnangul on Heinloo kõrgetele põsesarnadele üsna tarbetu ning kui, siis midagi vähem tumekollast, rohkem läbipaistvat ja neutraalset.

Mina muidugi lähtun siin sellest, kuidas Heinloo oleks parem välja näinud, Forgani ehk tegi aga kunsti?

Aune Jõeleht riskeeris vähem ja midagi eriti ette heita ka pole. Ehk võib-olla seda, et kui Heinlool on juba niigi sügavad silmakoopad, siis milleks seda pruuniga silmakoopas rõhutada? Või kui, siis oleks võinud seda hästi pisut ka koopast väljapoole hajutada, eriti just välisnurkade suunas. Praegu tekib pisut mulje suurtest, liiga ümmargustest silmadest, mis koopast välja pungitavad. Võib-olla oleks seda välisnurka hajutust võinud teha hoopiski laugudel kasutatud sinisega, mis praegu näeb välja nagu liialt jäme joon, mis lõppeb samuti liiga järsku. Kulmud on ka tehtud kuidagi... liiga ühelaiused.

Mida ma kiidan?

Aune Jõeleht on kindlasti teinud jumestust palju rohkem ja on üleni palju profim kui mina, aga sellest me saame küll ühtmoodi aru, et sinist lauvärvi on keeruline kasutada ja kõige targem on panna ta paari mati pruuniga (ma vist olen juba mati pruuni kasulikkust korra maininud? See ei olnud niisama!). Hea jumestuskreem on valitud, bravo. Põsepuna on paigas.

Giorgio Forgani aga oli julgem ja mulle, nagu öeldud, väga meeldib lauvärviga loodud kuju, kulmude siluett ja värv, huultele on lisatud lopsakust nii, et see ikkagi tobe välja ei näe.

Kui minul oleks õnn kunagi Kersti Heinlooga kohtuda ja talle meiki teha, siis ilmselt jääksin kusagile nende kahe tehtu vahele.

Kuna Artdeco kasutatud tooted on pildil ära toodud ja Pupa omad mitte, siis lisan siia nimekirja, mille võtsin ajakirjast Mood lk 8:

PUPA Ultra smoothing foundation jumestuskreem toonis Ivory, Luminys baked powder nr 01 puuder, Smoothing foundation primer meigialuskreem, Luminys Baked blush 04 pink põsepuna. Silmadel Multiplay Pencil dark brown nr 19 ja 09 black silmapliiatsid, Luminys Baked eyeshadow dark brown, black, purple lauvärvid, Rapid liner black lainer, Diva's Mascara black ripsmetušš. Huultel True Lips 04 huulepliiats, Lip Perfection 04 huuleläige ja Nude 46 huulepulk.

Kunagised mängud meikapiga

 

Kairi tegin kunagi üleni siniseks, huuled korallipunaseks. Asi sai alguse sellest, et Kairi tahtis meie juures juukseid siniseks värvida ja mina... läksin hoogu.

 

Riin eelmise aasta Halloweeni aegu. Tema enda soovil, havi käsul tegin temast Bloody Mary.

 

Aet ja Erika transvestiitidena. Ma ei mäleta, mispuhul, aga ma mäletan, et Erika roosad ripsmed lõikasin välja sellest sulemaost, mis tal ka pildil kaelas on. 

Brita läheb teatrisse

Brita läheb täna teatrisse "Puhastust" vaatama - olen näinud, hea etendus - ja me otsustasime, et teeme ta üleni... korda.

See on Brita. Kammitud juuksed, meiki pole.

Brita tugevad küljed: suured-suured silmad, ülipikad ja tihedad ripsmed, hea ja klaar näonahk. Brita nõrgemad küljed: juuksed on tal palju vatti saanud - väga vähesed saavad juuksed niimoodi pikaks kasvatada, et nad samal ajal ka terved välja näeksid. Brita küll üritab, aga kuivust on otstes palju ja tänu sellele on pusad ka kerged tulema.

Meigiga annab neid tugevaid külgi väga hästi rõhutada, aga juustele otsustasime teha õliravi.

Juuksejuurtele panime takjajuureõli, otstesse aga tavalist toiduõli. Takjajuureõli aitab kaasa juuksekasvule ja tavaline toiduõli annab juustele lihtsalt läiget ja pehmust ning muudab nad kergemini kammitavaks. Laiapiilise kammiga kammisime juuksed läbi, et õli ühtlasemalt jaotuks.

On neid, kes jätavad omale õli pähe terveks ööks. Meie selle peale eile õhtul ei tulnud ning seetõttu oli õlitamisaeg tunduvalt lühem. Mõlemal juhul on hea, kui käepärast on vannimüts. Meil polnud seda ka, aga improviseerisime ühe mütsi tavalisest väiksest kilekotist. Kilekott hoiab keha enda soojust juuste juures ning õli mõjub nii paremini. Pealegi ei mäkerdu siis riided ja ümbrus.

Näole tegime kaerahelbe ja mee maski.

Meie möksisime need kaks kokku, probleemiks osutus aga, et tegemist oli üsna kõva meega. Hiljem leidsin, et oleks võinud panna valmis näomaski potsiku omakorda kuuma vee sisse - nii, et mask eriti vett ei saaks, aga mesi siiski vedelamaks sulaks.

Tegelikult sulab mesi ka kokkupuutel nahaga, aga pealekandmise huvides oleks võinud teda ka enne vedelamaks teha. Silmadele panime kurgiviilud (!) ja siis tegi Brita pisut relaxi.

Seda maski maha pestes on hea nahka pisut kaerahelvestega masseerida ja hõõruda, sest see koorib surnud rakud nahapinnalt ja nahk on pärast ühtlasem, siledam, pehmem.

Pärast seda kui Brita oli duši all ära käinud, oli meikapi aeg. Tegin talle tagasihoidliku ja peaaegu klassikalise suitsusilma, põskedel kasutasin Nars Lagunat, silmaalustel Make Up Store'i sinisepeitjat ja nina ümbruses Make Up Store'i punasepeitjat.

Kõik kasutatud asjad on ära toodud sellel pildil:

Need kaks jupikest seal taga on Artdeco tumepruun kulmupliiats ja teine on sõrmeotsapikkune Maybelline'i huulepliiats, värvi nimi on Rose Beige. Huuletele paningi ainult seda pliiatsit - nad on talle nimeks pannud Moisture Extreme ja ta on piisavalt pehme küll, et ilma millegi muuta kasutada. Ja mul on täiega uut vaja, sest see on kõige lähedasem., mis ma olen leidnud vähemalt enda tegelikule huulte värvile.

Lash Stiletto on Brita enda oma nagu ka Maybelline Dream Matte Mousse, mida ise kunagi kasutada ei saaks (olen proovinud), see on vist selline, mis sobib ainult eriti normaalsele nahale. Lauvärvid on Artdecolt, silmapliiatsid Avonilt (väga head oma eriti odava hinna kohta) ja meigialuskreem on ka Avoni tehtud. See peitepliiatsi moodi tuub on tegelikult E.L.F-i lauvärvialuskreem - jällegi väga odav, ent tõhus. Üks lauvärvipalett on ka pildil, kuigi kasutasin sealt ainult üht tumepruuni lauvärvi. Firma on Too Faced, mis nüüd on Eestisse ka jõudnud, aga see palett sai ostetud varem - Aedile sünnipäevaks.

Tavaliselt tehakse suitsusilma erinevate hallide, mustade ja valgetega, üsna levinud on ka pruunide kombinatsioonid. Mina kasutasin tumeduseks samuti pruuni, ent Britat tundes leidsin, et kui värvi lisada, siis tema puhul sobiks teatrisse roosa, sest ta oma naha loomulik alatoon on pigem roosakas, pealegi on tema enda loomulik ilu tütarlapselik-nukulik. Heledus ja läige on tehtud helekuldse lauvärviga, silmapliiatsitest kasutasin lillat, silma sisenurgas aga hõbedast.

Üks enne-ja-pärast pilt ka:

Vabandan, sest pärast-pildi hetkeks ei paistnud aknast enam loomulikku valgust ja seetõttu on piltide tonaalsus erinev. Aga juuksed ju läigivad, eks?

Silmi saab turgutada ka koduste vahenditega

Enne igasuguse meigi tegemist on vaja siiski nahka hoida, hooldada ja aidata - tavaliselt selgub siis ka, et meikapi tegelikult nii palju vaja ei lähegi!

Näonahk on see osa sinu keha kõige suuremast organist, mis on pidevalt välismõjutuste meelevallas. Erinevad aastaajad ja temperatuuri-niiskuse vaheldumine toas ja õues teevad oma töö niikuinii. Magamatus, stress, vale toitumine ja jada-jada. 

Omakorda on kogu näonaha kõige õhem ja tundlikum osa silmade ümbruses. Kui inimene on väsinud, siis silmad on tavaliselt need, mis seda esimesena reedavad - mitte ainult neis peegelduv emotsioon, vaid ka paistetus ja punetus ning lisaks see nähtus, mille inglisekeelne vaste oleks droopiness - silmaümbrusnahk näib nagu ta voolaks ja kukuks alla ning see muudab ilme veelgi väsinumaks ja vanemaks.

On igasuguseid silmakreeme ja ilmselt tuleb neist millalgi ka juttu, aga kõigepealt võiks ikkagi proovida ära need kolm ülilevinud odavad meetodid silmade abistamiseks.

Kõigepealt muidugi tuleb silmad ja nende ümbrus õrnalt puhastada ja siis...

Kurgiviilud silmadele!

Tegemist on klassikalise võttega, ent aeg-ajalt võiks ikkagi meelde tuletada, et kurk on imehea niisutaja, tavaliselt ka piisavalt külm ja seega hea jahutaja. Samuti on kurk väga hea E-vitamiini allikas. Vitamiin E on rasvlahustuv antioksüdant. Antioksüdandid võitlevad su kehas vabade radikaalide vastu. Vabad radikaalid on lihtsustatult öeldes need tegelased, kes su keha raku- ja isegi molekulitasandil ründavad ja piltlikult öeldes lõhuvad. Erinevad antioksüdandid, vitamiin E nende hulgas, neutraliseerivad vabu radikaale. Vitamiin E aitab kaasa ka A ja C vitamiinide toimele.

Ja kuna kurk ise sisaldab ka oma enda taimseid õlisid, siis need (ma arvan) aitavad ka E-vitamiinil lahustuda. (Muide, kurgi kauge sugulane on kõrvits ja temaga teeme varsti näomaski, sest kõrvitsate aeg on käes!)

Marss, kurgiviilud silmadele!

Ära viska ära äsja kasutatud rohelise tee kotte või puru

... sest ka roheline tee on imehea antioksüdantide andja. Minu isiklik lemmik on kummel, sest tal on ka põletikuvastane toime. See ei tähenda, et mu silmad oleksid põletikus, aga kerge põletikuvastasus on rahustav ja tasakaalustav. Kui lasta teekottidel piisavalt jahtuda, siis nende jahe niiskus mõjub silmadele nii-nii mõnusasti.

Rusikast paremini sobib silmaauku lusikas!

Kui su silmad kipuvad paistetama, aga oled kindel, et nad on kõik oma vitamiinid kätte saanud, siis tee nii. Õhtul enne magamaminekut pane sügavkülma (aga puhta koha peale, mitte selle turult ostetud kassiräime peale) kaks metallist lusikat. Hommikul võta need sealt välja ja aseta mõneks minutiks silmadele - voila! Üliodav ja efektiivne paistetuse alandaja ja üldse ei ole vaja kõiki neid jahutavaid geele ja geeliprille jms.

Popid tušid ja HG/PG tušid

Kõigepealt seletan lahti selle "HG/PG".

HG tähendab siis Holy Grail'i ehk Püha Graali. Kui kusagil ilu- ja meigifoorumites ringi vaadata - mida ma olen ka teinud, sest ei osta enam ühtki ilutoodet enne taustauuringut - siis võib mitme kreemi või värvi või pliiatsi või tuši puhul märgata, et väga paljud naised (mehed ka) üle maailma on nimetanud seda oma HG-ks ehk Pühaks Graaliks.

Siinkohal toongi ära kokkuvõtte neist ripsmetuššidest, mis on mulle sellistena meelde jäänud - palju kiidetud, palju mainitud, väga soovitatud.

Kui keegi peaks siia blogisse komistama näiteks tahtmisega omale uut tušši osta, ent raha on vähe, sest raha on alati vähe, siis minu esimene soovitus oleks

Maybelline Great Lash

Üheksal juhul kümnest on tegu lollikindla valikuga, sest hari on tal nii väike, et ka see, kes ei ole eriti kindla käega, suudab seda kontrollida. Pealegi on ta meie kaubanduses üks odavamaid ning üsna kindlasti saadaval pea igas ilu- ja parfümeeriapoes. Tegemist on maailmas enim müüdud ripsmetušiga ning see neoontoonides kujundus ei ole mitte viimase aja moeröögatus, vaid püsinud sellisena 40 aastat. Jah, nad tähistasid sel aastal selle tuši keskikka jõudmist.

Maybelline Great Lash on saadaval mitmes erinevas mustas, mitmes erinevas pruunis ja  sinises toonis ning firma on teinud samast tušist veel mitmeid eri versioone:

Ma ei tea, kas kosmeetikafirmad pahandavad kui ma nende toodetele vaat et reklaami teen, aga igaks juhuks ütlen, et pildid on Maybelline'i kodulehelt.

Kui me juba Maybelline'i juures peatume, siis igaks juhuks tuleb mainida ka nende teist väga populaarset tušši

FULL N' SOFT

Tegu on tihendava ripsmetušiga ja need, kes seda tušši kiidavad, ütlevad, et ta tõepoolest jätab ripsmetest pehme mulje, ent tegemist on siiski igapäevatušiga, mis tähendab, et dramaatilisi või nukulikke ripsmeid sellega ei peaks saama, pehmet kohevust aga küll. Need, kes kas või natuke on oma ripsmeid kunagi värvinud, teavad, et värvitud ripsmed kipuvad olema sellised kanged klompjad tükid, mida halvemal juhul isegi puudutada ei tohi, sest muidu hakkab kogu see "ehitis" pudenema - otse su silmade alla, et sa ikka võimalikult panda välja näeksid. Ilu missugune.

Kes oma silmi kipub hõõruma ja kellel selline probleem on, võiks seda tušši proovida. Minu mälu järgi ei olnud ta ka kallis, võib-olla natuke rohkem maksis kui Great Lash. Saadaval ka veekindlana.

Vahepala: reedel on mul linna asja ja proovin siis mõned kosmeetikapoed läbi käia ja kirja panna, palju siit miski maksab. 

Järgmine täiesti korralik ripsmetušš, mida olen ka ise proovinud, on

Max Factor 2000 Calorie

See pilt siin on koolutava harjaga variandist, aga sama ripsmetušš on olemas ka tavalise sirge harjaga.

Üldiselt hea ripsmetušš. Mu õel on juba mitmes selline ja olen ka ise proovinud. Minu puhul ta siis tihendas korralikult, pikendas ka veidi ja mingit tõsist pudenemise probleemi ma küll ei mäleta. Natuke ehk näeb kange välja nagu värvitud ripsmete puhul  kipub olema. See tušš töötab ka mitmekihilisena, aga ainult ettevaatlikult tegutsedes. Minu lemmiknipp sellega pikemate ripsmete saamiseks oli selline: kõigepealt värvi hästi ettevaatlikult ainult otsi nii, et nad omavahel kokku ei hakkaks kleepuma. Oota veidi, kuni otsad kuivavad ja värvi siis üleni ja julgelt. Kui nipp toimib, siis haakub juba värvitud tippude otsa omakorda tušši, mis teeb ripsmed pikemaks. Üleni aga ripsmeid mitmekordselt värvida sellega ei tasu, sest sel juhul on tulemuseks kokkukleepunud mustad rasked klombid - 4000 kalorit, mis keskmisele naisele on liiga palju (ja ma olen nii vaimukas).

Iga tuši puhul selline nipp ei tööta, aga selliste pisut kleepjamate, kiiresti kuivavate tihendavate puhul küll.

Seejärel ei saa mööda minna kahest ripsmetušist, millest räägitaksegi tavaliselt koos, sest nad kuuluvad samasse hinnaklassi ja toimivad sarnaselt. Esiteks siis

L'Oreal Paris Voluminous

 

Sellist nimekirja ei saa teha nii, et L'Oreal täiesti välja jääks. Oma Lash Architectist ma juba kirjutasin siin, aga tollest isegi enam menu kogunud on hoopis Voluminous. See on selline ripsmetušš, mis algajale ei sobi, sest tuši konsistents on väga tummine ja hari üpris suur. Samas, kes sellega harjub ja ta omale käppa saab, sellel on Voluminousi kohta öelda vaid kiidusõnu - ei pudene, ei kao, annab lopsakad ripsmed. Ka selle tušiga saab teha ripsmeotste värvimise trikki, võimalik, et see ongi Voluminousi jaoks kõige toimivam variant. Ei sobi sellele, kes tahab pikki ja eraldatud ripsmeid, vaid sellele, kes tahab tihedust. Räägitakse ka, et ta kipub kiiresti ära kuivama, aga sel juhul soovitan ripsmetuši ülessoojendamise nippi, millest kirjutasin siin.

Ripsmetušš, millega Voluminousi palju võrreldakse, on

Cover Girl Lash Blast

Selle tuši hari on väga suur, mis võib mõnele tekitada raskusi. Samal ajal aga on ta üks paremaid ja odavamaid tušše, mis suudab korraga anda tihedust JA ripsmeid eraldada. Harjased on kummist, mis tähendab, et nad on elastsemad, paindlikumad. Veekindel variant (kehtib ka Voluminousi kohta ja tavaliselt iga muu ripsmetuši kohta) hoiab koolutatud ripsmeid paremini kooldus, kusjuures Lash Blast saavat sellega paremini hakkama kui Voluminous, kuigi kuulu järgi olevat Lash Blast veelgi paksema konsistentsiga. Ülisuur hari tähendab, et ühest küljest peaks hakkama saama ka vaid paari liigutusega, ent liiga hooletud need olla ei saa, muidu juhtub nii, et värvitud on ka laud, kulmud ja silmaalused.

Selle tušiga on aga oht saada omale n-ö ämblikujalad - ma isiklikult ei teagi, miks, aga on palju inimesi kellele spider lashes eriti ei imponeeri. Tegemist on ilmselgelt mingi väljakujunenud debatiga, mis on läinud nii kaugele, et selle sügise naisteajakirjadest võib juba lugeda, et sellel hooajal erandlikult on ämblikuripsmed in.

Kokkuvõttes on Voluminous rohkem lähedane Max Factori 2000 Calorie'ga ning pigem tihedust andev, oma suure harjaga jääb ta Lash Blasti gigantharjale siiski alla ja ripsmekoolule on  veekindel Lash Blast parem - selline on siis kokkuvõtlik konsensus. Mõlemad tahavad harjumist, mõlemad on tummise tušiga, mõlemad annavad dramaatilised ja mõjuvad ripsmed - kui oskad ripsmetušši kasutada. Lash Blast eraldab rohkem, Voluminous annab rohkem üldist tihedust.

Lancome Definicils

Väga hea pikendav ja eraldav ripsmetušš, saadaval ka koolutava harjaga - sellel pildil siiski n-ö harilik versioon. Püsib ülikaua. HG tušš and all that jazz. Kõigist ripsmetuššidest, millest olen lugenud, on see üks kahest (teine on järgmine), mis annab enim seda võltsripsmete efekti, mis, muide, ei olegi kõigi eelistus. Hoiatuseks siiski nii palju, et enne ripsmete kallale asumist tuleb hari üle vaadata ja üleliigne tušš tuubi tagasi kraapida. Ja samas jällegi - seesama ämblikujalahoiatus: pikendavad ja eraldavad tušid on juba kord sellised, et pikkust ongi vähem kui tihedust ja siis ongi. Spider lashes. 

Muide, kui ripsmetele enne värvimist häs-ti na-tu-ke vaseliini panna, siis saab ämblikujalasilma  ja tuši tükki minekut vähemaks. Sellest kirjutan kunagi hiljem vast pikemalt.

Teine väga haibitud ja ilmsesti ka väga hea, ent sarnaselt Lancome'iga kallimapoolne pikendav-eraldav ripsmetušš on

Christian Dior Diorshow

Sellele ripsmetušile on Dior lubanud panna oma nime ja sarnaselt Great Lashiga on temast mitmeid eri versioone:

 

Vasakult paremale:

Diorshow 360 (üliäärmusliku heeliksiga hari),

Diorshow Unlimited (pikendav ja koolutav),

Diorshow Iconic (väikesed silikoonharjased kergelt kaarduvas heeliksis),

Diorshow Extase (erineva pikkusega harjased - tundub, et üritab korraga tihendada ja eraldada) ja 

Diorshow Black Out (hästi-hästi must ehk siis kõrge pigmendisisaldusega tušš)

Kui olen õigesti aru saanud, siis veekindlaid versioone on Black Outist, Iconicust ja originaalist. Järgnev ongi originaali kohta (nendesse teistesse pole eriti süvenenud).

Järjekordne ülikallis HG ripsmetušš, millega kipub nii olema, et ostad esimese suure süütundega ja võtad kodus kotist välja - tušil rahahais küljes. Hiljem aga jäädki seda ostma. Mina isiklikult pole veel ühtki üliülikallist ripsmetušši omale soetanud ja ma ausalt öeldes kardan ka eksperimenteerida - umbes, et proovime siis üks kord. Ripsmetušš on selline vidin, mis kaua ju ei püsi ja seda n-ö sõltuvushaigust mu rahakott praegu ei luba.

Aga lugeda mulle mõnikord meeldib ka kallimate asjade kohta, kusjuures inimesed oskavad kosmeetika kohta kirjutada... ütleme, et on väga andekaid.

Tušist endast siis lõpuks. Lõhnab rooside järgi. Kiitjad ütlevad, et teeb kõike: tihendab, pikendab, eraldab. Räägitakse ka, et ülilihtne kasutada ja pole vaja eri ripsmepahmakate juures sättida ja putitada. Pealekandmise puhul ei kuiva liiga kiiresti, nii et tahtmise puhul võib aga sama kohta mitmeid kordi üht ja teist pidi silitada, kuni tulemus meeldib. Kuulukse, et võltsripsmete efekt.

Ja kallis. Täpselt ei tea, palju (praegu) aga kroonides vabalt 400 ringis. Ülikallis (aga vist vähem) on  ka uus tulija ja südametevõitja

Giorgio Armani Eyes to Kill

 

Ei ole kaua turul olnud, aga juba räägitakse - ja palju. Põhiline, mille eest kiidetakse, ongi see, et ta pikendab ja tihendab ja loomulikult ka eraldab, aga - aga! - tulemus näeb välja selline, et sul endal ongi pikad ja pehmed ja tihedad ja üleni lopsakad ripsmed. Ripsmeid on palju ja nad on juure juurest jämedamad, otstest õhemad ja ei lõppe järsult. Ei näe välja nagu oleks ripsmed värvitud. Ei näe välja tükiline, kange ja ämmelgajalgne. Loomulikult ei pudene, loomulikult püsib kaua ja loomulikult on teda ka lihtne eemaldada.

Kommentaarid on stiilis "This is the mascara I've been looking for" ja "It does something magical to my eyes". Et siis HG/PG.

 

Vot seda tušši tahaks proovida küll. Ja samal ajal ei julge ka - juba kirjutasin, miks - ning ega praegu ei saakski.

***

Nüüd juhtuski nii, et tušid on vist enam-vähem hinna järgi ritta saanud. Häid on muidugi veelgi nagu Lancome'i Hypnose või L'Oreali Telescopic või Yves Saint Laurenti Volume Effet Faux Cils. Neist ehk mõni teine kord. Üldiselt heaks tušiks peetakse ka Maybelline'i Volum' Expressi, mis on mul olemas ja millest ma samuti kirjutan mõni teine kord.